Eestimaa on imeline. Eesti loodus on imeline. Rännates mööda maailma ja tulles tagasi Eestisse mõistate, et kõik meie metsad, rabad, rannad ja sood, mis nii igapäevased ja ehk isegi igavad tunduvad, on tegelikult haruldased ja väärtuslikud.
2007. aastal algatas Euroopa Komisjon konkursi „Euroopa turismi tippsihtkohad” (EDEN ehk European Destinations of Excellence), et juhtida tähelepanu vähem tuntud turismisihtkohtade väärtustele ja mitmekesisusele ning neid paremini tutvustada. Need TOP 10 Eesti loodusturismi sihtkohta on välja valitud EDEN Eesti konkursside võitjate ja nominentide seast.
HAAPSALU – romantiline vanalinn, kuurort ja meremuda, linnuvaatluspealinn
Põhjamaade Veneetsiaks kutsutud romantilise linnakese kitsad puitpitsiliste majadega ääristatud vanalinna tänavad ei ole 20. sajandi algusest oluliselt muutunud ning õdusad jalutuskäigud toovad külastaja ikka ja jälle tagasi mere äärde. Haapsalu koos oma lähiümbrusega on üks parimaid linnas asuvaid linnuvaatluskohti Eestis.
Haapsalu oli võitja aastal 2013 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Ligipääsetav turism“
HIIUMAA – tuletornid, UNESCO biosfääri ala, looduslik mets
Hiiumaa oma eheda metsiku looduse ja saarelise eluviisiga on pea 30 aastat kuulunud üleilmsesse UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“. Sajandeid hoitud elukeskkond, isepärased traditsioonid ning saare töökad ja humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse, kuna on osanud elada kooskõlas loodusega.
Hiiumaa oli võitja aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“; Hiiumaa tuletornid, nominent aastal 2011 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja taastatud paigad"
MATSALU – linnuvaatlusparadiis, puisniidud ja luhad
1976. aastast on Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirjas, kus lisaks lindudele kaitstakse ka Lääne-Eestile iseloomulikke poollooduslikke kooslusi ja Väinamere kultuuripärandit.
Matsalu oli nominent aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“
MUHU SAAR – iidsed kalurikülad, laiud ja muinaskultuur
Muhu saarele on traditsioone andnud nii möödunud kaubalastid ja kaupmehed, nii sõjasalgad kui õnneotsijad ja töölised. Siin aeg puhkab, sest loodus ja traditsioonid ei ole ajas palju muutunud – külamiljöö ja maastik, rannarahva kultuur muinasajast tänapäevani, ökoloogiline tasakaal ning looduslähedane mõtteviis kutsuvad otsima endale pelgupaika saarel.
Muhu saar oli nominent aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“
VILSANDI RAHVUSPARK SAAREMAAL – hülged ja orhideed
Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandi on keskmeks rahvuspargile, kust leiad hülgeid, veelinde ja orhideesid. Kaks kolmandikku rahvuspargist moodustab meri koos enam kui 150 saare, laiu ja rahuga.
Vilsandi rahvuspark oli nominent aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“
ROMANTILINE RANNATEE – UNESCO kultuuripärandiga Kihnu saar, 635 km kadakaid ja liivarandu
Romantiline Rannatee kulgeb mööda rannajoont ümber Pärnu lahe, Varbla kadakate vahelt Eesti-Läti riigipiirini Iklas. Rannateel leiad märke Läänemere unustatud rannajoonest või kutsub hing hoopis salapäraste sügavate metsade ja soodega sisemaale.
Romantiline rannatee oli nominent aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“
SOOMAA RAHVUSPARK – viis aastaaega
Viies aastaaeg on Soomaal suurte üleujutuste aeg, alles pärast külastamist mõistad, kui suurt rolli üleujutused mängivad piirkonna looduse kujundamisel. Soomaal on leidnud mõnusa elupaiga rohkem kui 185 eriliiki linde, võid kohata ilvest, hunti või pruunkaru.
Soomaa rahvuspark on võitja aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“
VÕRTSJÄRV – kalurikülad ja looduspärlid, seiklused iidsetel veeteedel
Natura 2000 loodus- ja linnukaitsealasse kuuluv Võrtsjärv on nii taimede kui kalade looduslik elupaik, kui ka kodu, tööandja ja turismisihtkoht. Tuhande näoga järve ümbruses saab aktiivselt puhata, külastada järvemuuseumi, mekkida kalameestega ahjusooja suitsulatikat või teha retk kalepurjekal ümber Tondisaare.
Võrtsjärv on võitja aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“
SETOMAA – UNESCO kultuuripärand, ürgsed metsad ja söögitraditsioonid
Setomaa on aastasadu olnud Lääne ja Ida kultuuri piiril, kombeid ja traditsioone hoides on setod säilitanud selle, mis mujal maailmas kadunud. Seto kultuuri on edasi antud aastatuhandete vältel lauldes – 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja
Setomaa on nominent aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“
PEIPSIVEERE SIBULATEE – piirijärv, kolm kultuuri, rahulik puhkus
Peipsi järv, Euroopa Liidu piirijärv mis lahutab ja ühendab Eestit ja Venemaad, on nii piirkonna looduse, elu kui traditsioonide mõjutaja. Järv on andnud soodsa pinnase sibulate kasvatamiseks, see on jätkuvalt kalarikas ning talvisel ajal pakub tegevust nii jääkalastajatele kui unikaalse elamuste otsijatele läbi jääsafari. Järvekalda kolm kultuuri – eesti talupojakultuur, baltisaksa mõisakultuur ning vene vanausuliste kultuur –, on külastajatele avastamiseks nii läbi muuseumide, kohtumiste kohalikega kui läbi siinsete maitseelamuste.
Peipsiveere sibulatee on nominent aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“